Mine sisu juurde

Johann Christian Schünmann

Allikas: Vikipeedia

Johann Joachim Christian Schünmann (Schönmann, Schünemann, eestikeelsetes trükistes ka Siinmann; 12. juuli 1780 Lübeck17. aprill 1840) oli Tartu trükkal.

Johann Christian Schünmann õppis kodulinnas Lübeckis trükikunsti ning läks 22-aastase noormehena Riiga. Teadaolevalt töötas ta ligi aasta (1805) Miitavis Steffenhageni trükikojas faktorina (ladumis- või trükiosakonna juhatajana) ja aastatel 1806–1814 Riias kroonutrükkal Julius Conrad Daniel Mülleri juures samas ametis. Oma kavatsusi raamatuäris edasi jõuda tõestas ta juba siis, andes 1810. aastal välja nimede ja tänavate järgi hästi organiseeritud mahuka teatmiku „Rigasches Adreβ-Buch” (Riia aadressraamat).

1814. aasta mais kolis Tartusse parun Üxkülli majja Kivi tänavas ning alustas kohe trükitegevust. Peatselt üüris Schünmann juba uued ruumid samas lähedal Ülejõel Holmi tänavas. Poolteist aastat hiljem võis aga soodsam positsioon kesklinnas ja trükitöö hulga suurenemine olla põhjuseks, miks Schünmann kolis oma töökojaga Tartu Ülikooli peahoone vastu, Carl Gustav von Wahli majja. Neli aastat hiljem 1818. aastal ostis Schünmann juba 7000 bankorublaga (2000 hõberublaga) ja 10-aastase järelmaksuga oma majja aadressile Holmi 9. Hoones oli pere ja tööliste eluruumideks kasutada viis tuba üldpinnaga 82 m² ja kolm ärklituba 50 m², trükikoja tööruumid paiknesid kahes omaette toas (arvatavasti kõrvalhoones), suurem neist 75 m² ja väiksem 10 m². Kümne viimase eluaasta jooksul suutis Schünmann oma majavaldust täiustada, ehitades puumaja kõrvale kuue toaga kivimaja, mida ühendas omavahel eeskoda, ning hoovi rajas väikese lilleaia. Kivist majaosa neljas toas elas sel ajal lesk Justine Schünmann perega ja kahte tuba üüris aga tema äripartneriks tõusnud Carl Mattiesen. Schünmanni-Mattieseni ühendatud trükikoda oli selleks ajaks Holmi tänavalt üle viidud Mattieseni kivimajja tänase Vallikraavi tänava alguses[1].

Trükikojas trükiti peamiselt ülikoolitrükiseid, kirjandus- ja kultuuriväljaandeid, lastekirjandust ja kalendreid.

Tartu esimese kalendrisarjaga (üldse teine eestikeelne) alustas 1796. aastal Johann Michael Gerhard Grenzius. 1817. aasta lõpust läks kalendri väljaandmise õigus üle J. C. Schünmannile. Schünmanni trükikojas trükiti kokku 20 aastakäiku kalendrit. Kalendaariumi juurde kuulus tavaliselt lisa jutukeste ja nõuannete näol. Lisade sisu ja suunitlus olenes väljaandja valikutest ja toimetaja(te) taotlustest. Esimene Schünmanni trükitud Otto Wilhelm Masingu toimetamisel eestikeelne kalender „Eesti-Ma-Rahwa Kalender ehk Täht-ramat 1819 Aasta peäle"[2]. Kalendri tiitelleht ja kalendaarium olid puna-mustas trükis nagu kahel järgmiselgi aastal.

Suure osa J. Chr. Schünmanni trükitoodangust moodustasid põhiliselt saksakeelsed trükised (umbes 600 trükist). Tartus ilmunud akadeemilised väljaanded küündisid paiguti oma tasemelt ajastu teaduse esirinda. Trükikoja panus eestikeelse trükisõna jõudmisele talutaresse polnud küll juhtiv (82 trükist, seega umbes viiendik sel perioodil eesti keeles ilmunust).

Pärast omaniku surma juhtisid ettevõtet tema lesk Justine Schünmann ja trükikoja ettevõtluspartner Carl Gottlieb Mattiesen.

26. juulil 1817 abiellus ta selleks ajaks surnud Tallinna pagarimeistri Jäkschi tütre Antoinette Jäkschiga (Jaeksch). Abielust sündis kolm tütart. Ligi kümne aasta möödudes Schünmanni abielu lahutati ja trükkal abiellus 27. detsembril 1831 Võru linnas tegutseva uurija-kontrolöri (saksa keeles Revisor) tütre Justine Friedericke Dorothea von Schultziga. Trükkal Schünmann suri 60. eluaasta lävel 17. aprillil 1840 kõrivähki ja maeti Tartu Jaani kiriku kalmistule.

  1. Ene-Lille Jaanson. "Johann Christian Schünmanni trükikoda Tartus 1814-1840: tegevuskäik ja trükitoodang*". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. aprill 2018. Vaadatud 5. novembril 2018.
  2. "Haruldasi trükiseid Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu fondidest". Eesti Kirjandusmuuseum.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]